Luuakse Valmiera lossi kultuurikeskkonna keskus

18.01.2021

Samaaegselt käimasoleva lossimüüri restaureerimise, apteegihoone ansambli rekonstrueerimise ja uue Valmiera lossi kultuurikeskuse hoone ehitamisega loovad Valmiera muuseumi ajaloolased koostöös ekspositsioonikujundusprojekti autorite SIA H2E ja munitsipaalspetsialistidega tulevase Valmiera lossi kultuurikeskuse ekspositsiooni.

Uues ekspositsioonis tutvustatakse valmierlastele ja linnakülalistele Valmiera ajalugu alates 13. sajandist, kui lossi ehitamist alustati Gaujal Rātsupīte suudmealal, kuni 18. sajandi lõpuni, kui Valmiera sai maakonnalinna staatuse. Valmiera lossi uus kultuurikeskkond täiendab praegust Valmiera muuseumi ekspositsiooni.
Valmiera muuseumi ajaloolane Dāvis Pumpuriņš selgitab: “Viimaste aastate väljakaevamised arheoloogide Dr. hist. Tatiana Berga ja Dr. hist. Rūdolfs Brūžise juhtimisel toimusid need lossivaremete territooriumil, kus lubati avada vanimad kultuurikihid lossi ehitamise ajast. Arheoloogid on leidnud ajaloolisi tõendeid lossi päritolu kohta, eemaldades ükshaaval maakihte. Näiteks kinnitavad leitud ehted, et iidsed latgalid osalesid ka Saksa ordu lossi ehitamisel.” Mitmed leiud paigutatakse uue ekspositsiooni vitriinidesse koos teiste Valmiera muuseumi kogu esemetega ja on külastajatele nähtavad.
“Seda, et Valmiera ajalugu on läbi põimunud ka teiste maade ja linnade minevikuga, on selgelt näha, kui otsida linna ajalooga seotud dokumente. Neid võib leida Saksamaa, Rootsi, Poola, Eesti ja teiste riikide arhiividest. Vanim teadaolev linna vapp aastast 1381 on hoiul Saksamaal Lübecki linnaarhiivis. Dokumendi asukoht pole juhuslik, sest Lübeck oli juhtiv Hansalinn, kellega hansaajal oli ka Valmieral koostöö,” avaldab Dāvis Pumpuriņš fakte Valmiera ajaloost. Plaanis on ekspositsioonis välja panna ka selle dokumendi ja templite koopiad.
Valmiera loss on eksisteerinud 300 aastat ilma suuremate vapustusteta. 13. sajandi Liivimaa maastikul oli kiviloss küll uus nähtus, kuid lihtsast kindlustusest arenes see välja kindlustuste kompleksiks. Ristisõdade ajal oli loss maadevallutajate kontrolli ja sisserändajate julgeoleku keskus, näidates poliitilist ja sõjalist võimu. Lossi ümber toimus kaubandus, arenes välja käsitöö, millest hiljem kasvas välja Valmiera linn.
 
Valmiera lossi ekspositsiooni arheoloogiliste ja dokumentaalsete materjalide, lossi, elanike, Hansaliidu ja paljude teiste teemade uusimate avastuste ja teadaolevate faktide kajastamine kutsub kõiki huvilisi tutvuma põnevate ja uusimate lugudega Valmiera ajaloost.
 
Vastavalt hanketulemustele viib Valmiera lossi kultuurikeskkonna ekspositsiooni kujundusprojekti ellu täisühing “HRDTG”. Valmiera lossi kultuurikeskkonna keskuse ehitust teostatakse Euroopa Liidu fondi rakenduskava “Majanduskasv ja tööhõive” prioriteetse suuna “Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus” raames. 5.5.1. sihtotstarbelise toetuseesmärgi „Säilitada, kaitsta ja arendada märkimisväärset kultuuri- ja looduspärandit, samuti arendada sellega seotud teenuseid“ projekti „Kultuur, ajalugu, arhitektuur Gauja arengul ja erinevatel ajaloolistel aegadel“ ning „Valmiera ajaloolise keskuse arendamine“ raames. Projekt näeb ette Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamist 1 032 900 EUR, riigilt täiendavate investeeringutega 38 823,53 EUR ja valla kaasfinantseeringut 155 294,12 EUR. Projekt „Valmiera ajaloolise keskuse arendamine“ näeb ette Valmiera vana apteegi hooneansambli ja sellega seotud infrastruktuuri rekonstrueerimist, renoveerimist ja restaureerimist, vana apteegikompleksi ekspositsiooni ja virtuaalse ekspositsiooni loomist ning Ziloņu tänava rekonstrueerimist. Selle projekti elluviimiseks on kavas kaasata ka Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasfinantseering kuni 2 000 000,00 eurot ja riigieelarveline toetus kuni 70 588,24 eurot.

 

Teave koostaja:
Līga Bieziņa
Valmiera Linnavalitsus
Brändingu ja avalike suhete osakond
Keskkonna ja kommunikatsiooni avalike suhete spetsialist
Telefon: +371 64210682; +371 26495997