Koceni maakond

                                                                                                               

Valmiera linnast lääne poole asub Kocēni maakond, mis ühendab Bērzaine, Dikļi, Kocēni, Vaidava ja Zilaiskalnsi valdasid. Kocēni maakonna rikkus on tema elanikud  ja siin  elab  enam kui 6000 inimest ja ühtlasi on siin  palju kauneid ja huvitavaid paiku, mida peavad ise nägema kõik maakonda külastavad inimesed. Lisateavet Kocēni maakonna kohta leiate siit.

Henriku Liivimaa kroonika on kirjutatud Rubenes. Rubene kristliku koguduse traditsioonid said alguse juba 1208. aastal, kui pastorid ja hiljem Liivi kroonika autor Henricus de Lettis kogusid latgallasi muistsesse Imera maakonda. Henriku Liivimaa kroonika on vanim Läti territooriumil kirjutatud kroonika.
Dikļis toimus esimene Läti laulupidu. 1864. aasta suvel toimus Neikenkalnsi lähedal pastoraadi mõisa hirsis esimene Läti laulupidu. Peo korraldas Juris Neikens, kes oli ka silmapaistev pastor, kirjanik, õpetaja, haridusalatöö korraldaja.
Endisesse Caurumkrogs kõrtsi on loodud ainulaadne maalide vabaõhu-galerii, kus pidevalt on võimalik vaadata kaasmaalase, kunstniku Jānis Staņislavs Roze töid. Jānis Staņislavs Roze (1823–1897) oli läti portreteerija, kelle elutee sai alguse siinsamas, Kocēni maakonna Caurumkrogis, nüüd  on maja nimega "Saulītes".
Kunagi valmistati Kokmuižas õlut, piiritust ja juustu. Kokmuiža ehk Kokenhofi mõis ehitati Poola ajal, kirjutatakse Kārlis Vanagsi 1937. aastal ilmunud kodumaad käsitlevas tutvustuses. Tol ajal polnud see peaaegu nii uhke kui praegune heleroheline-valge mõis. Mõis, aga ka nüüdseks uuesti sündinud Kokmuiža festival ja õlletraditsioonid kutsuvad kõiki iidsesse Kokmuižasse.
Zilaiskalns oli iidsete rahvaste jaoks eriti püha paik. Legendidega ja lugudega ümbritsetud mägi on inimeste vabaduse ja surematuse sümbol ning täna on see ka koht, kust saab ammutada ja koguda jõudu ning energiat. Muistsed rahvad tähistasid oma pühi ja viisid seal läbi iidseid rituaale. Praegu kogub lugusid mäe kohta Zilaiskalnsi kultuuriloo- ja külastuskeskus, mis asub mäe jalamil.
Sietiņiezis on suurim valge liivakivipaljand Lätis ja Baltikumis. Sietiņiezis, päikese käes soojenedes, hoiab soojust, seetõttu on metsmesilased valinud selle oma vastsete koduks. Just mesilased valmistasid kivi jaoks ainulaadse sõela ja seetõttu nimetatakse seda objekti Sietiņieziks (Sõelakivim).
KKocēni valla kagupiir on Gauja. Gauja voolab mööda laia ja selgelt eristuvat orgu, mis hakkas moodustuma 300–370 miljonit aastat tagasi. Muinasoru viimane suurem muutumine toimus 12–13 tuhat aastat tagasi, kui liustiku taandumisega moodustus praegune ürgorg. Jalutus- ja jalgrattatee "Mežtaka" viib mööda Gauja jõekallast.
Vaidava järv ja sellega külgnev territoorium on Kocēni maakonna üks populaarsemaid puhkepaiku. Vaidava järv pakub võimalusi aktiivseks puhkuseks ja lõõgastumiseks nii suvel kui ka talvel.
Bērzaine vald on uhke esimese Lätis leitud ohvrikivi üle. Daviņi suur ohvrikivi leiti 1925. aastal ja see oli esimene omalaadne objekt Lätis. Sellel on 35 auku.
Dikļi mõisa härrastemajas asub nelja tärniga superior hotell. Dikļi loss on ekspressiivne uusbarokne hoone, mida kaunistavad iidsed fassaadikaunistused, uhke pööningukatus ja mida ümbritseb suur looduspark. Lossiruumid on kaunistatud peene interjööri detailide ja esemetega. Eriti tähelepanuväärsed on vanad kaminad ja ahjud, mis on oma autentse välimuse säilitamiseks hoolikalt restaureeritud.