INTERVJUU: Postkontori asemel on nüüd Akustika

30.08.2021
Et Valmiera kesklinnas, just vana postkontori juures lausa sõidutee kinni pannakse, et restoran väliterrassi avada saaks, seda ei oleks keegi ette kujutanud.
«Arvati, et oleme linnaametnikele maksnud kõvasti altkäemaksu,» muigab üks kolmest restorani arendajast Raivo Ločmelis. «Ometi pole me maksnud sentigi, kõik on ametlik. Ka köök on meie restoranis avatud, sest varjata pole meil midagi.» Liikluseks on tänav endiselt kinni ja terrass rahvast täis. Uue restorani Akustika (Diakonata iela 6) taga seisev trio koosseisus Arturs Taškans, Raivo Ločmelis ja Ugis Bormanis on lõpmatult tänulikult linnapeale, et ta nende ettevõtmist sedavõrd toetas. Sest tõepoolest – kui restorani teine korrus valmis saab, aga remont käib juba ammu, siis saab Akustikas kokku olema 200 istekohta – keerulisel koroonaajal!
 
Oma kätega ehitatud
«Valmiera kandideerib 2027. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ja me lihtsalt pidime siia midagi suuremat tegema,» leiavad mehed.
Asja ainus tõukejõud on noorte meeste entusiasm ja soov oma kätega midagi ära teha, nullist alustada. Tegu on ühega kahest vanast hoonest, mis pärast viimast sõda Valmie-
ras püsti jäid. Vähe sellest, et nad siin kaheksa kuud ise seinu värvisid, pahteldasid ja tegid kõike muudki, mis vaja – tegu on oma ala tippudega, kes ehitustöölise riided lõpuks ometi valge kokakitli vastu on vahetanud.
Raivo on töötanud Šveitsis hiljuti lennukiga kosmoses ära käinud Jeff Bezose isikliku kokana, Ugisel on soliidne kogemus kelneri ja veiniasjatundjana ning Arturski ütleb end olevat töötanud üle maailma parimate peakokkadega. Akustikasse investeerija on pärit Ligatnest.
 
Lihtsalt ja maitsvalt
«Meie koha teeb eriliseks see, et meil on suured kogemused eelkõige selles, kuidas valmistada lihtsaid ja maitsvaid roogi,» avaldab Raivo. «Meie sooviks pole, et inimene tuleks ja maksaks koos toiduga kinni kalli sisekujunduse, vaid et ta saaks maitsvalt ja taskukohaselt kõhu täis.» «Me ei taha pidada restorani, mis oleks justkui kallis luksus-Mercedes, vaid soovime korraldada väikese peo igaühele.» Rääkimata toitudest, mis on ülihead (küsige «Peakoka üllatust»), kasutavad mehed minimaalset juurdehindlust ka veinidele, lisades poehinnale ehk vaid viis eurot. Ja veinikaart on tõesti aukartustäratav. Mahelihatükk roana ei maksa 25 eurot nagu mujal, vaid 16. «Tahame pakkuda võimalikult värsket. Milleks pakkuda kuumal suvel kuumi friikaid? Jah, ka meie suudame neid valmistada, aga ehk talvel?» mõtiskleb Raivo. «Me ei taha pidada restorani, mis oleks justkui kallis luksus-Mercedes, vaid soovime korraldada väikese peo igaühele.»
«Eelistame selgeid ja tugevaid maitseid, mida sobib näiteks veini või kokteilide juurde pakkuda,» lisab Arturs.
 
Läti restoranikultuurist
Kui terrassihooaeg läbi saab, ootavad mehed kõiki siseruumidesse. Vaktsineerimistõend on Lätis siseruumides einestades juba ammuilma kohustuslik. Sees kavatsevad nad muuhulgas pakkuda kuue-seitsmekäigulist söömaaega, millele lisavad kindlasti ka fine dining´u elemente. «Eestlased on muide Läti restoranikultuuriga võrreldes meist sada aastat ees,» nendib Raivo. «Me ei taha öelda, et eestlased on paremad Akustikast, aga üldpildis küll. Nad on lätlastega võrreldes ikka kõvasti kõrgemal tasemel,» nõustub Arturs.
 
Autor: Verni Leivak