Etnomuusika hiiglased Portugalist, Mongooliast, Eestist ja Leedust, kodumaine folkroki rühm “Iļģi”, tohutu tuleskulptuur, butoh-tantsuetendus, suurejooneline meelelahutusprogramm lastega peredele tsirkuseartistide osavõtul, ratsutamine, loomingulised meistriklassid – nii tutvustab end sel aastal Valmiermuiža etnomuusika festival, mis toimub 6. juulil Valmiermuiža pargis.
Valmiermuiža pargi kahel laval on terve päeva jooksul oodata põnevat mitmekõlalist muusikalist rännakut. Sel aastal on festivalile oodata erilisi ja üllatavaid külalisi: Mongooliast pärit sekstett “Khusugtun” külastab esimest korda Lätit, et rõõmustada festivalikülalisi khööömii ja kurgulauluga. “Khusugtun” laulja Batzorig on Lätis juba tuntud pärast koostööd trummi- ja torupillimuusika kollektiiviga “Auļi” ning projektiga “Esiisade hääled”. “Nomaadide” sünonüüm grupi “Khusugtun” nimes sümboliseerib nende panust nomaadimuusikasse, järgides esivanemate traditsioone, kes, nagu need kuus muusikut, reisisid mööda maailma. Grupi stiili iseloomustavad kõlavad meloodiad, mille eesmärk on puhastada inimesi 21. sajandi stressist ja olmemuredest, tugevdades sidet loodusega.
Läti kuulajad saavad nautida Vahemere piirkonna muusika kõla juba tuntud, uhke portugali grupi “Albaluna” poolt, mis viib torupilli ja elektrooniliste instrumentide saatel rännakule iidse ja kaasaegse muusikamaailma vahel. Nende muusika on mõjutatud traditsioonilisest türgi, keskaegsest Ibeeria, juudi, araabia ja Balkani muusikast, segunedes delikaatselt progressiivse rokkmuusikaga. Seevastu 2022. aasta lõpus Läänemere äärest kaugel – Lissabonis maailmamuusika näitusel WOMEX, mil kohtusid kolm lauljat Eestist, Lätist ja Leedust – ilmunud rahvusvaheline rühm “The Baltic Sisters” mängib sutartinės ehk arhailisi polüfoonilisi leedu laule ning eesti ja läti pärimuslaule ning viib läbi ka traditsioonilise laulu erimeistriklassi.
Lavale astuvad ka Läti postfolklooriliikumise “Iļģi” legendaarsed teerajajad, kelle muusika meeleolude spekter varieerub sugestiivsest rahust, mis annab jõudu kurbust kivi alla panna, kuni kontrollimatust elurõõmust sädeleva elujõuni. Festivalikülastajad saavad kohtuda ka rahvusvaheliselt tunnustatud folkroki grupiga “Laimas Muzykanti” ning roma-folk-roki žanri grupiga “Alum Alu”,mis on inspireeritud romadest ja balkani rahvastest. Siin saab kohtuda ka energilise etnorõõmu grupiga “Ogas”, kes mängivad läti rahva- ja populaarseid laule, ukraina, iiri meloodiaid ja nende endi loodud originaalmuusikat koos rahvalaulude sõnadega, ning akustilise reivi “Nielslens Lielsliens” esindajatega, mille kangelaslugusid lauldakse Aafrikapärases ja tantsulises kõlas. Seevastu meditatiivsete etteastete meister Harry Vagrant mängib sellistel eksootilistel muusikariistadel nagu kosmilistes sügavustes peibutaval zwangil, Lähis-Ida maadele omasel mitmekeelelisel santural ja teistel pillidel.
Lisaks muusikalistele etteastetele astub festivalil üles ukraina luuletaja Ļuba Jakimčuka koos Läti kandlemängijaga Latvīte Cirsiga, luues kirjanduslikult kõlava etenduse, milles sulanduvad ukraina keele ja läti etnograafilised, elektri- ja kontsertkandle helid.
“Tänavuse etnomuusikafestivali teemaks on võnkumine, tuletades kõigile meelde, et elame maailmas pidevas võnkumises, mida põhjustavad valgus-, heli-, elektri- ja kiirguslained. Iga võnkuv impulss loob omakorda muutusi. Igasugune kõikumine võib olla muutuse aluseks ja iga muutus võib põhjustada kõikumist. Minu arvates tõestab tänavune programm seda suurepäraselt – nii erinevate muusikariistade vibratsioonide ja inimhääle kõlaga kui ka meeleoludega, mis suudavad kurva rõõmukeerisesse tõmmata ning ärevaid rahustada ja lõdvestada. Ootan väga seda imelist etnomuusika maailma, mis 6. juulil Valmiermuižas avaneb, mis võimaldab meil koos nautida nii paljude suurepäraste muusikute etteasteid,“ ütleb Valmiermuiža kultuuriseltsi juht Sabīne Vandāna.
Etnomuusika festivali programmi täiendavad mitmesugused tegevused ja loomingulised meisterdamise töötoad kogu perele, sealhulgas Riia tsirkuseartistide meistriklassid, mis aitavad õppida žongleerimise ja tasakaalu saladusi, aga ka ratsutamine kõige pisematele külastajatele.
Hispaania kunstniku Jordi NN spetsiaalselt loodud tuleskulptuurid on saanud festivali iga-aastaseks traditsiooniks ning sel aastal kulmineerub festivalil ka kunstniku loodud skulptuuri “Lainetamise resonants” süütamine, mida saadab Jaapani traditsioonil põhinev buto tantsulavastus Simona Orinska ja teiste tantsijate esituses. Nii nagu kivi viskamine rahulikku tiiki tekitab enda ümber rütmiliste ringikujuliste lainete kaskaadi, teeb seda ka “Lainetamise resonants”, mis kehastab korduvaid variatsioone ja rütmilist tantsu keskse üksuse ümber, mis laieneb, et sulanduda sujuvalt ümbritsevaga. Maailm ei ole püsiv ega muutumatu, see on pidevas muutumises, kõik muutub pidevalt. Jordi NN loodud tuleskulptuurid on igal aastal festivali üks peasündmusi, avaldades muljet oma hiilguse, suurejoonelisuse ja silmapaistvate muusikaliste ja liikumisteostega.
Osta piletid eelmüügist siit. Kuni 16-aastased lapsed ja noored pääsevad sisse tasuta.
Valmiermuiža etnomuusika festivali korraldavad Valmiermuiža kultuuriühing ja Kultuurikorralduse Keskus “Lauska”, toetavad Riigi Kultuurkapitali Fond, Valmiermuiža õlletehas, Valmiera maakonna omavalitsus, Riia tsirkus, TOI TOI Latvija jt.
Kohtumiseni Valmiermuiža etnomuusika festivalil 6. juulil!