GAUJA RAHVUSPARGIS saab põneval viisil tundma õppida võimsat ja puutumatut loodust

Gauja rahvuspargis saab loodust tundma õppida jalgsi- ja jalgrattamatkade, paadisõitude ja aktiivsete seikluste käigus. Igal retkel näete ürgse looduse vägevust ja olete loodusega ühes rütmis.

Häälestage end põnevaks nädalavahetuseks looduses! Siguldas tajute loodust rohkem kui 30 marsruudil, mis annavad nii jalgsimatkajatele kui ka ratturitele võimaluse tunda end loodusele lähemal.

Paadisõit mööda Gauja jõge avab pilgule kaunid ja miljonite aastate vanused liivakivipaljandid. Oma uksed on avanud ka uus ja unikaalne näitus, mis jutustab muistsest parvetajate elukutsest Gaujal. Peale näitusel käiku soovitame võtta ette parvesõidu ja nautida tõelist parvetajate suppi. Parvesõidul avaneb vaade vägevatele männi- ja kuusemetsadele, küngastele ja õitsvatele aasadele. Veelauasõit Sigulda piirkonnas Mālpilsis ja sõitmine SUP-laudadega õpetab usaldama Suda jõge, et see seiklushimulisi hoiaks.

Gauja rahvuspargis elab 149 linnu- ja 48 imetajaliiki. Looduse- ja loomaarmastajad peaksid kindlasti külastama selle suve uudist Siguldas, kus Lätile iseloomulikul maastikul söövad karjamaal koos isegi sebrad, laamad, alpakad, kängurud, surikaadid ja muud loomad. Suurim hirvepark asub aga Sigulda piirkonnas Mores. Peredele ja lastele meeldib aktiivne puhkus Rāmkalni seiklusparkides ja Baltikumi esimeses jalgpalligolfipargis. Ent kui on soov natuke laisemal elunautija puhkusel ühtaegu imetleda kauneid loodusvaateid, pakub kiirustamisvaba puhkust jalgrattarent ja kaasavõtmiseks mõeldud elegantne piknikueine.

Valmiera piirkonda iseloomustab ühtaegu looduse rahu ja loov rahutus, avastajavaim ja pragmaatilisus. Siin peetakse lugu rohelisest eluviisist ja lakkamatust tegutsemisest arengu nimel.

Valmiera piirkond on uhke selle üle, et osa selle territooriumist asub Gauja rahvuspargis ja osa Põhja-Vidzeme biosfäärireservaadis. Mööda Valmiera-poolset osa reisides avaneb pilgule hulk looduspärleid: Sietiņiezis, mis on Baltikumi suurim valge liivakivipaljand; Burtnieki järv, suuruselt neljas järv Lätis; legendidesse ja jutustustesse mähkunud Zilaiskalns. Skaņaiskalnsi looduspargis jalutades avaneb vaade paljanditele Salaca jõe kallastel. Valmiera piirkond on rikas ka soode poolest: Zilaiskalnsi poolel saab sooni matkata eriliste rööbasjalgratastega, Oleri ja Seda soodesse on aga loodud rabarajad.

Öeldakse, et Valmiera „peatänav“ on Gauja jõgi, mis läbib kogu piirkonda. Piki Gauja kaldaid looklevad paljud loodusrajad ja jalgrattamarsruudid, seal avanevad fotokunstiväärilised maastikud. Mööda Gaujat ennast aga kurseerib laevuke Gauja tramm, mille pardal räägib kapten huvitavaid lugusid linna kohta. Teravamatest elamustest lugupidajaid kutsume aga Gauja pankrannikule ja „lendama“ üle Gauja neljal trossisõidul!

Valmieras oleme erilist hoolt kandnud selle eest, et meie lähimad naabrid eestlased tunneksid end siin nagu kodus, kuid kutsume külla, et saaksite selles ise veenduda!

Cēsise piirkonnas on hulk eri pikkusega jalutus- ja jalgrattamarsruute, mis võimaldavad käia nii liivakivipaljanditel Gauja kaldail kui ka lähemal asuvate järvede ääres ja metsades. Et ennast looduses energiaga laadida, võib suunduda Cīrulīši loodusradadele ja käia äsja avatud Rohelises loodusvaatlustornis (Zaļais tornis), Kotkakaljudel (Ērgļu klintis), Punastel kaljudel (Sarkanās klintis), Kalējalu või Līču-Lanģu kaljudel. Suurepärased vaated avanevad Amata matkarajal. Hingematvaid vaateid pakub metsa ja aasade keskel asuv Zvārte paljand ja Ainavu järsak, kust avaneb pilgule lõputu puulatvade meri.

Mõnevõrra metsikule matkale võib aga suunduda Līgatne ümbruse ja industriaalpärandi tundmaõppimiseks. Līgatne loodusradadel elutsevad Läti territooriumil elunevad loomad – karud, rebased, metssead, põdrad ning veel paljud muud loomad ja linnud.  Suurepäraseid elamusi võib kogeda jalutuskäigul ümber Raiskumsi järve. Selle järve kaldad on lauged ja mõnes kohas kallakulised; järves elavad niisugused kalad nagu haug, ahven, särg, latikas, nurg, linask, angerjas, roosärg ja kiisk.

Nendele, kes peavad lugu pikkadest matkadest, pakub Cēsise piirkond mitmeid marsruute, mida võib läbida oma soovil ja võimalust mööda, valides välja ühe- või mitmepäevase jalgsi- või jalgrattamatka ühe etapi, näiteks Mežtaka (Metsarada) või Püha Jakobi tee. Mõlemad marsruudid läbivad Cēsise piirkonnas ka Liepa, Cēsise ja Līgatne ümbrust.

Paadi- või SUP-lauasõidul mööda Gaujat või Amatat saab näiteks sõita läbi kõik Gauja käänud, lastes end sõidutada veevoolul ja rahutul jõel ning hingata sisse suviseid looduslõhnu. Matk mööda ühte kõige kaunimat Läti väiksemat jõge Braslat üllatab kaunite liivakivipaljanditega ning rõõmustab selge vee ja kollaste vesikupuõitega.

Cēsis on hoopis teistsugune linn kui enamus Gauja Rahvuspargis asuvaid linnu. Selle ajalugu on kujunenud 800 aasta jooksul toimunud sündmuste käigus. Näed Cēsise aaret – vanalinna, uudseks kogemuseks saab olema keskaegsesse eluviisi süvenemine.

Seigelge, nautige loodust, maitske Läti kööki ja veetke pere puhkepäevad Gauja Rahvuspargis! Siin on mida vaadata ja kogeda nii suurtel kui väikestel! Rohkem teavet puhkamisvõimaluste kohta Gauja Rahvuspargis otsi aadressilt www.entergauja.com

WordPress Appliance - Powered by TurnKey Linux