KOKMUIŽA MÕISAKOMPLEKS

Neobarokkstiilis ehitatud Kokmuiža hoone on selle arhitektuuristiili ambitsioonikas näide Valmiera maakonnas.

Kokmuiža lossi territooriumil saab näha kauneid istutusi, nautida jalutuskäike saja-aastaste puude alleedel, väljastpoolt on näha mõisahoone, tallihoone, mõisavalitseja maja, aidad ja vana õlletehase kelder, samuti esimene ja ainus kerakujuline päikesekell Lätis. Eelneval soovil saate broneerida giidiga ekskursiooni.

Kokmuiža (Kokenhof) oli osa iidsest Valmiera lossimaakonnast, mis kuulus hiljem Poola ajal (kuni 1582. aastani) Cēsise piiskopkonnale. Sellest ajast peale on mõisahoone välimus muutunud vähemalt kolm korda. Algselt ehitati see puidust, millest sai ka Kokmuiža nimi.

Kokmuiža park võis kunagi võistelda Hollandi Keukenhofi uhkete lilleaedadega. 18. sajandi lõpus alustas oma oskusi aednikuna hilisem Krimmi botaanikaaia direktor Nikolai Anders von Hartwiss.

Tänapäeval nähtavale hoonele pandi alus 1880. aastal, mil seda haldas baltisaksa aadlike Schröderite perekond. Siis tekkisid sellesse piirkonda ilusad muruplatsid. Sel ajal oli tavaks igale mõisale istutada puude allee ja Kocēnis on neid seitse.

1937. aastal kohandati Kokmuiža mõisahoone tolleaegse arhitekti Arnolds Čuibesi tähelepanuväärse projekti järgi kooli vajadusteks, kus see töötab tänapäevani.