PÜHA JAKOBI TEE
Püha Jakobi tee ehk Santiago tee (Camino de Santiago) on üks peamisi ajaloolisi palverännakuteid Euroopas. Marsruudi eesmärk on edendada ja arendada palverännakute traditsioone Euroopas tervikuna ja igas riigis nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, tuues esile iga paiga ainulaadse, ajaloolise, kultuurilise ja intellektuaalse pärandi.
Püha Jakobi tee kogupikkus Lätis on 562 km, mis on jagatud 24 lõiguks
Kolm marsruudi lõiku kulgevad läbi Valmiera maakonna – etapid 2, 3 ja 4.
2. etapp. Turna- Strenči. (~ 34 km). Marsruut algab Turna kesklinnast rahvamaja juurest. Edasi liikudes mööda Valžezersit lookleb rada mööda käänulisi teid, karjamaid, külasid ja jõekaldaid. Marsruut hõlmab Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala Seda raba. Märja ilmaga võib see teelõik olla mudane ja väljakutseid pakkuv, nii et matkajalatsid tulevad kasuks. Teel näete suuri põlispuid ja alleesid, Strenči väikelinna arhitektuuri ja mõõdate teed Strenči kirikuni, et saada tempel palveränduri passi.
Raskusaste: keskmine raskusaste, kui marsruut läbitakse kahe päevaga, raske, kui see läbitakse ühe päevaga
!!! Seda soos toimuvad tee rekonstrueerimistööd. Palume kasutada Turna–Strenči lõigul alternatiivset marsruuti Jērcēnist otse Strenčisse. Lisateavet alternatiivse marsruudi kohta leiate SIIT.
Marsruudi lõigu Turna-Strenči GPX-fail laadige alla SIIT
3. etapp. Strenči – Valmiera (~ 29 km). Alustades marsruuti Strenči kiriku juurest ja väljudes Strenči linnast, kulgeb tee mööda kauneid metsaradasid, mööda Gauja kallast ja väikesi külasid. Suvel saab siin end kosutada ja hamba alla pista vitamiinirikkaid metsamarju või korjata seeni. Marsruut lookleb läbi Brenguļi küla, kus saab osta toitu kohalikust poest, samas aasta soojematel kuudel Brenguļu õlletalus jalgu puhata, maitsta kohalikku õlut ja väikseid suupisteid. Edasi viib tee mööda maalilist Abulsi loodusrada, avastades siin Abulsi jõe kallaste ilu. Edasi liikudes jõuate ööbimiskohta – kämpingutesse Jaunarāji või Baiļi. Edasi matkate Mežtakas marsruudi radadel ja lõpuks jätkates teed Valmiera Püha Simoni kirikuni.
Raskusaste: keskmine raskusaste, kui marsruut läbitakse kahe päevaga; raske, kui see läbitakse ühe päevaga
Marsruudi lõigu Strenči – Valmiera GPX-fail laadige alla SIIT
4. etapp. Valmiera – Caunītes (~ 21 km).
Valmierast Caunītesse kulgev teelõik algab Valmiera Püha Siimoni kiriku juurest ja kulgeb mööda Gauja jõe kallast Gauja rahvusparki – nii otseses kui ka kaudses mõttes metsa sisse, sest Gauja parem kallas Valmiera ja Cēsise vahel on hõredalt asustatud ning suurem osa sellest territooriumist on kaetud metsaga. Tee ääres ei ole poode ega toitlustusasutusi, seega tuleb Valmiera kaubandusest kaasa võtta vähemalt pooleteise päeva toit ja üheks päevaks joogivesi. Samuti tuleb märkida, et pärast Valmiera ümbersõitu ei ole teel sildu üle Gauja jõe. See teelõik ei ole aga täiesti monotoonne metsatee. Teel on teil võimalus näha üht Läti kaunimat loodusmälestist – Sietiņiezis, mis on Baltimaade suurim valge liivakivi paljand.
Raskusaste: keskmine
Valmiera – Caunītes marsruudikaart SIIT
