VALMIERMUIŽA

Valmiermuiža lossi torn on ainus autentne ehitis, mis on säilinud kunagisest Valmiermuiža lossist. Sellel on mauride stiilis seina- ja laejoonistused, mida kasutati ka kuulsas Alhambra kindluses Hispaanias. Joonistused on riikliku kaitse all olev kunsti- ja ajaloomälestis, mis hetkel vaatamiseks saadaval ei ole.

Valmiermuiža eredaim ja inspireerivaim aeg oli 18. sajandi lõpp, mil seda valitses Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki vürst Peter August Friedrich. Ta ehitas 1764. aasta paiku Valmiermuižas barokse villa ehk maison de plaisance’i ja rajas suure jahipargi. Villa oli ainuke selles stiilis hoone Baltikumis, mida prints kasutas nii jahielamuna kui ka suvilana külaliste, sealhulgas kuningliku perekonna esindajate vastuvõtmiseks. Valmiermuiža oli kujunenud suursuguseks puhkepaigaks, kus peatus kunagi ka Vene keisrinna Katariina II.

Lossi interjööri kohta ei ole säilinud palju algmaterjali, kuid on teada, et tubadel olid kõrged laed koos luksusliku interjööriga. Küll aga saab aadlilossi kunagist väljanägemist vaadata pargis asuvatelt klaasitud infotahvlitelt, kus on kujutatud endise aadlilossi hooned.

Selle kõrval, lastes selle koha külalislahkuse traditsioonil uuesti sündida, asub nüüd Valmiermuiža pruulikoda, kus valmistatakse mõisnike retseptide järgi elavat õlut. Kõrval asuvas vanas aidahoones on Läti maitsetepood ja Valmiermuiža õlleköök, kus on võimalik nautida õllest valmistatud või õlle nautimiseks spetsiaalselt valmistatud roogasid.