NAUKŠĒNI MÕIS

Naukšēni mõis on Naukšēni küla uhkus ja märkimisväärne kultuuriloo tunnistus. Mõisahoone, hobusetall, ait, juustutehas ehk kellatorn ja park on riikliku tähtsusega kultuurimälestis. Mõisapargist läbi jalutades näeb hooneid väljastpoolt. Kui soovid mõisa ajalooga lähemalt tutvuda, mõisasaali näha, aga ka juustupoodi ja aita sisse vaadata, tuleb eelnevalt tellida giidi teenus.

1500. aasta paiku Liivi ordule kuulunud Naukšēni mõis hävis Liivi sõja (1558-1583) käigus täielikult. Hilisematel aastatel vahetusid selle omanikud korduvalt, kuni 17. sajandi teisel poolel saabus parun Von Grotto aeg. 19. sajandi lõpus, Heinrich Wilhelm von Grothe ajal, saavutas Naukšēni mõis oma suurima majandusliku õitsengu, muutudes üheks rahaliselt tulusamaks kinnistuks kogu Vidzemes. Luksuslik kahekorruseline hoone avaldas muljet oma planeeringu, välisviimistluse, luksuslike akende ja niinimetatud Šveitsi stiilis verandaga.

1919. aastal kannatas Naukšēni mõis uuesti sõjas, mil hävis peaaegu kogu lossi sisustus ja mööbel.

Pärast Teist maailmasõda sai Naukšēni mõisas taas kuulda laste- ja noortekoore: siin asus lastekodu, 1957. aastast aga kutsetehnikum. Pärast rekonstrueerimist (1998) rajati siia sotsiaalkorrektsiooni õppeasutus, ballisaal ja majutus. Kõik tööd viidi läbi võimalikult väheste muudatustega, säilitades allesjäänud ajaloolised originaalid.

Naukšēni mõisahoones on ka ööbimisvõimalus ning erinevate ürituste korraldamiseks pakutakse saale.