OLERU MÕIS

Oleru mõisa jõudes tunnete vana maamõisa atmosfääri. Loominguline kunstnike perekond – Kārlis ja Ieva Zemīši, kes praegu mõisa haldavad – avavad lahkelt oma maja uksed, pakuvad ekskursioone mõisas ja maastikuaias ning korraldavad kontserte ja Aialugude üritusi.

Koha päritolu võib otsida 16. ja 17. sajandist, kui siin valitses von Engelharti perekond ja 1836. aastast – von Kridenerid. 18. ja 19. sajandil olid mõisa peamised majandustegevuse valdkonnad põllumajandus, loomakasvatus ja metsandus, 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muutus mõis aga populaarseks jahi keskuseks. Nõukogude aastatel tegutses mõisakompleksis kool, mille eksisteerimise ajal maastik läbis radikaalseid stiilimuutuseid- istutati sümmeetrilised pärnaalleed, hoone ümbrusse aga istutati põõsasmaranad ja elupuud.

Kaheksakümnendate lõpus, ärkamisaja algusega, said Oleru mõisa omanikeks praegused omanikud, kes investeerisid järgmistel aastatel mõisa taastamisse ja ajaloolise maastiku rikastamisse. Omanikud kujundasid ümber varasema maastikuaia vastavalt 19. sajandi keskpaiga romantiliste aedade traditsioonide järgi.

Mõisast mitte kaugel asub ~ 1 km pikkune Oleru raba loodusrada koos jalakäijate silla ja vaatetorniga.

Ööbida saab mõisa hubastes aiavaatega külalistubades.